RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

1. Tuuliki Vuks (hageja) esitas 21. septembril 2006 Tartu Maakohtule hagi Triton Holding OÜ (kostja) vastu ostu-müügilepingust taganemiseks ja 8699 krooni 25 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 13. juunil 2005 digitaalkaamera Minolta Dimage Z5 Black. Fotoparaadiga oli kaasas eestikeelne lühendatud käsitsemisjuhend, mis erineb tunduvalt täielikust kasutusjuhendist. Hageja järgis fotoaparaadi käsitsemisel juhendi nõudeid. Kaameral avaldusid 2005. a augusti algul defektid ja hageja andis fotoaparaadi garantiiremonti. Kostja andmete kohaselt oli fotoaparaat remondis Saksamaa tehases. Remondiaruande järgi taastati fotoaparaadi töövõime. Hageja esitas 21. oktoobril 2005 kostjale võlaõigusseaduse (VÕS) § 223 lg 3 ja tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 alusel kirjaliku müügilepingust taganemise avalduse ning kaamera eest makstud 7022 krooni 68 sendi tagastamise nõude. Hageja sai 20. novembril 2005 fotoaparaadi remondist kätte, kuid ikka ei olnud võimalik sellega kvaliteetseid pilte teha. 10. detsembril 2005 võttis kostja fotoaparaadi uuesti remonti, sest aparaat ei töötanud nõuetekohaselt. Hageja ei ole fotoaparaati peaaegu üldse kasutada saanud.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja nõuab 8699 krooni 25 senti, kuid fotoaparaat sellist summat ei maksnud. Kostja ei vaadanud piisava hoolsusega üle hagejalt remonti võetavat fotoaparaati ega tuvastanud objektiivi alla saadud lööki, mille võis olla tekitanud hageja. Fotoaparaat remonditi, see on töökorras ja hagejal ei ole lepingust taganemise õigust. Fotoaparaati oli valesti kasutatud ja ebakvaliteetsed pildid olid tingitud oskamatusest.

3. Tartu Maakohus rahuldas 18. detsembri 2007. a otsusega hagi ja tunnustas hageja kui tarbija õigust taganeda 13. juunil 2005 kostjaga sõlmitud digitaalse fotoaparaadi Minolta Dimage Z5 Black müügilepingust ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja fotoaparaadi eest sularahas makstud 8619 krooni 25 senti koos käibemaksuga. Hageja pidi kostjale maakohtu otsuse kohaselt tagastama digitaalse fotoaparaadi Minolta Dimage Z5 Black, mälukaardi SanDisk Secure Digital 512 MB, akulaadija Ednet ja koti Case Logic DCB1. Maakohus leidis, et fotoaparaadil oli varjatud puudus, mida ostja asja vastuvõtmisel ei avastanud. Hageja ja Raivo Vuks olid teatanud kostjale aparaadi puudustest, täites sellega VÕS § 220 lg 1 nõude. Tarbijale antud toote eestikeelne käsitsemisjuhend oli puudulik ega vastanud tootja antud juhendile. Kostja eiras TKS § 4 lg-te 1 ja 4 ning § 6 lg-te 1-3 nõudeid, mille järgi tuleb tarbijale anda põhjalik eestikeelne toote kasutusjuhend. Müüjat loetakse VÕS § 223 lg 1 järgi müügilepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist (VÕS § 223 lg 2). Hagejal oli õigus VÕS § 101 lg 1 p 4 ja VÕS § 223 lg 3 alusel lepingust taganeda. Hageja on teinud kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS §-s 188 ettenähtud korras. Kostja on hagejale tekitanud põhjendamatult suuri ebamugavusi. Lepingust taganemise ajal, 21. oktoobril 2005 olid täidetud kõik taganemiseks vajalikud õiguslikud alused. Hagejale müüdi toode, millega ei antud kaasa nõutavat kasutusjuhendit. Toode oli pärast ostmist nelja kuu jooksul remondis, tarbija ei saanud seda pikka aega kasutada, tarbijale asendusaparaati ei antud. Müüja tekitas tarbijale põhjendamatult suuri ebamugavusi. VÕS § 189 lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma kostjalt fotoaparaadi hinda ning kohustatud kostjale fotoaparaadi tagastama.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kaamera käsitsemisel ei järgitud juhiseid. Kaamera korduv remont või väidetav ebapiisav eestikeelne kasutusjuhend ei tekitanud hagejale kui tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi. Kostja andis hageja sooviavalduse järel talle kohe asenduskaamera. Kohtuotsus on kostjale üllatuslik, maakohus ei maininud menetluse kestel, et hageja nõude rahuldamise üheks aluseks võiks olla ka ebapiisav eestikeelne kasutusjuhend.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3. juuli 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi ostu-müügilepingust taganemiseks ja 8699 krooni 25 sendi väljamõistmiseks rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 13. juunil 2005 tarbijalemüügilepingu. Kostja andis lepingut täites hagejale üle puudustega asja. Seega on kostja formaalselt müügilepingut rikkunud. 21. oktoobril 2005 R. Vuksi esitatud kirjalik pretensioon kostjale sisaldab müügilepingust taganemise nõuet VÕS § 223 lg 3 alustel. R. Vuks oli TsÜS § 118 lg 2 kohaselt õigustatud selle hageja nimel kostjale esitama. Hageja oli aga 2005. a novembris pärast fotoaparaadi remonti võtnud selle tagasi oma kasutusse, millest järeldub, et hageja loobus lepingust taganemise soovist. Seega ei saa ta enam 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduses toodud asjaoludele tugineda ja kohus ei saa hinnata, kas nimetatud taganemisavalduse puhul olid täidetud VÕS §-s 223 sätestatud alused. Kui fotoaparaat oli teist korda 10. veebruarist 3. märtsini 2006 remondis, andis kostja hageja kasutusse asendusaparaadi. Remondi käigus tehti kindlaks, et fotoaparaat on tehniliselt korras ja et ebakvaliteetsed võtted on tehtud kaamera kasutusjuhendi eiramise tõttu. 20. märtsil 2006 tegi hageja kostjale uue taganemisavalduse, kuna müüja ei käitunud kliendisõbralikult ega informeerinud teda aparaadi vea põhjustest ning saatis aparaadi remonti temaga konsulteerimata. Selles taganemisavalduses toodud asjaolud ei anna alust lepingust taganeda. Mittetäieliku kasutusjuhendi ostjale andmine võib olla lepingust taganemise aluseks vaid juhul, kui on täidetud VÕS § 116 lg-tes 1 ja 4 sätestatud alused, st ostja on enne taganemisavalduse esitamist informeerinud müüjat eestikeelse kasutusjuhendi puudulikkusest ja andnud puuduse kõrvaldamiseks müüjale VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja, mis möödub tulemusteta. Maakohtu otsus ei ole kostjale üllatuslik osas, mis puudutab hagejale ebapiisava eestikeelse kasutusjuhendi andmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 sätestab hagejale õiguse muuta kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus hagi alust või eset. Hageja käsitas olulise lepingurikkumisena, mis annab hagejale aluse lepingust taganeda, ka kostja poolt hagejale mittetäieliku eestikeelse kasutusjuhendi andmist. Hageja oli esitanud selle hagi ühe alusena ning kostjal oli edasise menetluse kestel võimalik nimetatud asjaolu kohta esitada oma vastuväited ja tõendid. Ringkonnakohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna pooled vaidlevad tarbijalemüüki puudutava õigussuhte üle, siis oleks menetluskulude ainuüksi hageja kui tarbija kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

6. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kohtud on tuvastanud, et kostja andis hagejale üle puudustega asja ja asja mittetäieliku kasutusjuhendi. Ringkonnakohus on vääralt leidnud, nagu oleks hageja loobunud oma 21. oktoobri 2005. a taganemisavaldusest. Hageja soovis pärast teist remonti müügilepingust taganeda. VÕS § 223 lg 2 kohaselt loetakse tarbijalemüügi korral müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamine. Fotoaparaat on olnud kahel korral remondis. Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt oleks hageja pidanud kostjat informeerima VÕS § 116 lg-te 1 ja 4 kohaselt eestikeelse kasutusjuhendi puudumisest, ei ole õige. Ostja ei pea olema teadlik müüdud asja kasutusjuhendi puudulikkusest. Puudulik kasutusjuhend on varjatud puudus, mis tingis aparaadi vale käsitsemise.

7. Kostja palus jätta kaebuse rahuldamata.

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

9. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata põhjusel, et ringkonnakohtu hinnangul loobus hageja 2005. aasta novembris, kui ta võttis fotoaparaadi pärast remonti kostja käest tagasi, 21. oktoobri 2005. a taganemisavaldusest ega saa seetõttu enam eelnimetatud taganemisavalduses toodud asjaoludele tugineda. Selle tõttu ei saa kohus ringkonnakohtu arvates ka hinnata, kas nimetatud taganemisavalduse puhul olid täidetud VÕS §-s 223 sätestatud alused. Teise, 20. märtsi 2006. a taganemisavalduse tegemisel ei olnud ringkonnakohtu arvates aga müügilepingust taganemise õiguslikud eeldused täidetud.

10. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliste materiaalõiguse normide alusel on kohus jõudnud järeldusele, et hageja loobus fotoaparaadi tagasivõtmisega 21. oktoobri 2005. a taganemisavaldusest ega saa selles taganemisavalduses toodud asjaoludele tugineda.

Lepingust taganemiseavalduse tegemisele tuleb kohaldada ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) tahteavalduse tegemise kohta käivaid sätteid. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. TsÜS §-s 72 toodud asjaolusid ringkonnakohus asjas 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduse puhul ei ole tuvastanud. Seega pidi ringkonnakohus oma järelduste tegemisel arvestama VÕS § 186 p-ga 5, mille kohaselt lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. Järelikult juhul, kui ostja on kehtivalt müügilepingust taganenud, lõpeb müügileping, mille kohta taganemisavaldus tehti. Selleks, et teha kindlaks, kas 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduse tegemine müüjale 13. juuni 2005. a pooltevahelise tarbijalemüügilepingu lõpetas või mitte, pidi ringkonnakohus muu hulgas kontrollima, kas eelnimetatud taganemisavalduse tegemise puhul olid täidetud VÕS §-s 223 sätestatud alused. Kui lepingust taganemiseks puudus 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduse tegemise puhul alus, siis 13. juuni 2005. a müügileping 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduse tegemise tõttu ei lõppenud ja alusetu on väide, et 20. märtsi 2006. a taganemisavalduse tegemisel ei saa hageja tugineda 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduses toodud asjaoludele.

11. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et 21. oktoobri 2005. a taganemisavalduse tegemisega 13. juuni 2005. a müügileping lõppes, tuleb anda õiguslik hinnang pärast seda ostja poolt müügieseme tagasivõtmisele. Kolleegiumi arvates võib tuvastatud asjaolusid arvestades olla praegusel juhul tegemist sama müügieseme kohta uue müügilepingu sõlmimisega. Missugustel tingimustel uus müügileping sõlmiti, tuleb välja selgitada poolte tahteavalduste ja lepingu tõlgendamise teel, arvestades TsÜS §-s 75 ning VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamise reegleid. Ringkonnakohtul tuleb asjaolusid arvestades hinnata, kas uue lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku selles, et ostjal säilib uue müügilepingu rikkumise juhtudel õigus tugineda õiguskaitsevahendite kohaldamisel ka varasema müügilepingu rikkumistele. Kui kohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et asjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kaamerat vastu võttes kostjaga uutes lepingutingimustes kokku leppinud, saab kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et pooled sõlmisid uue müügilepingu samasugustel tingimustel kui 13. juuni 2005. a müügilepingu.

12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et taganemist kujundusõigusena ei ole võimalik piirata vaid tehingu ühe sooritusega. Kui mitu sooritust moodustavad ühe ühtse tehingu, siis võib taganeda neist kõigist korraga. Taganemise tahteavaldus peab olema selge ja arusaadav. Seega juhul, kui see ei tulene tehingu iseloomust, ei saa taganemiseks õigustatud isik, temale tehingu alusel tehtud sooritust osaliselt endale jätta. Praegusel juhul on tegemist digitaalkaamera, mälukaardi, akulaadija ja tindi müügiga. Kohtul tuleb asja uuesti menetledes välja selgitada, milliste esemete osas ostja tegi müügilepingust taganemisavalduse. Ainuüksi asjaolu, et esemete müük kajastus ühel arvel, ei tähenda iseenesest ühtset tehingut. Tehingu tõlgendamisel selle osadeks jaotatavuse küsimuses saab arvestada ka sellega, kas hageja oleks ostnud kaardi, laadija ja tindi ka ilma kaamerata.

13. Kohtud tuvastasid, et asja teistkordsel hagejale üleandmisel oli fotoaparaat korras ning ebakvaliteetsete fotode põhjus seisnes selles, et hageja eiras kasutusjuhendit. Hageja tugines oma teises taganemisavalduses muu hulgas ka sellele, et fotoaparaadil puudus kvaliteetsete piltide tegemiseks vajalik täielik eestikeelne kasutusjuhend. Ringkonnakohus asus seisukohale, et eestikeelse mittetäieliku kasutusjuhendi ostjale andmine võiks olla lepingust taganemise aluseks vaid siis, kui ostja oleks enne lepingust taganemist informeerinud müüjat eestikeelse kasutusjuhendi puudulikkusest ja andnud puuduse kõrvaldamiseks müüjale VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja, mis möödub tulemusteta. Kolleegium leiab, et kasutusjuhendi puudus võib teatud juhtudel olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi, mis annab ostjale õiguse müügilepingust taganeda müüjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. See võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui müüja teadmisel ostetakse kaamera selle kindlate funktsioonide kasutamiseks teatud kindlal ajal (nt teatud sündmuse ajal), kuid kaamera eestikeelne kasutusjuhend ei ole piisav nende funktsioonide kasutamiseks.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustatakse asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest.

Henn Jõks, Jaak Luik, Ants Kull